Munarakkude loovutamine on üllatavalt lihtne
Loovutasin munarakke esimest korda umbes paar aastat tagasi. Olin hämmingus, kui lihtsalt see käib. Elan Nova Vita kliiniku lähedal ja seetõttu pole olnud vaja kaugele sõita. Alustuseks uuriti põhjalikult, kas ma üldse munarakudoonoriks sobin. Mulle tehti vere- ja günekoloogilised analüüsid. Nõustamisel küsiti, millised on mu motiivid, tervis, eluviisid ning pärilike haiguste riskid. Doonorite koordinaatoriga arutasime,…
Beebiootele jäämine on keeruline pea iga kuuenda paari jaoks
Dr Elle Talving, Nova Vita kliiniku günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst Lapseootus on imeline aeg ning iga lapse sünd on omamoodi ime. Eriti hästi teavad seda need paarid, kes väikest imet oma ellu väga pikalt oodanud on. Loomulikul teel lapseootele jäämine on keeruline pea iga kuuenda paari jaoks. Suuremal osal neist on aga võimalik tänapäevastest viljatusravimeetoditest…
Eesti viljatusravi kiire areng. Kuhu edasi?
Professor Andres Salumets, Nova Vita kliiniku teadus- ja arendusdirektor Eesti viljatusravivaldkond tähistas hiljuti väärikat numbrit – meie esimestest edukatest kehavälise viljastamise protseduuridest on tänaseks möödunud aukartustäratav 25 aastat. Selle veerandsaja aastaga oleme läbi teinud väga suure arengu. Meie kliinikud on Euroopa parimate seas ning raviprotseduurid kättesaadavad pea kõigile, kes lapseootele jäämisel meditsiini abi vajavad. Praegu…
Munarakudoonorina kingid võimaluse uueks eluks
Paljudel paaridel ei õnnestu pikaaegsest üritamisest hoolimata lapsi saada, ehkki nad seda kogu hingest soovivad. Doonori annetatud munarakk võib nende jaoks olla ainsaks võimaluseks pere luua. Korduvalt munarakke loovutanud Triin räägib oma kogemusest doonorina. Millega loovutusprotsessi juures arvestada tuleb, aitab selgitada Nova Vita kliiniku doonorite koordinaator ja õde Maire Karu. 33-aastane tallinlaneTriin kuulis munarakudoonorlusest esimest…
Munarakkude annetamine on tähtis
Tallinnas elav Maarja (nimi muudetud) tegi sel aastal otsuse hakata munarakudoonoriks. Maarja arvates on munarakkude annetamine mõnes mõttes vere andmisega võrreldav tänuväärt tegu: väike vaev iseendale, kuid suur rõõm ja uus elu paljudele teistele. Maarja räägib oma loo: Tean oma tutvusringkonnas juhtumeid, kui rasedust on oodatud juba seitse aastat. Mul endal pole rasestumisega probleeme olnud ja…
Kas oled valmis annetama elu, olema sugurakudoonor?
Ämmaemandana tean, et uue ilmakodaniku sünd on alati ainulaadne ja hindamatu hetk. Viljatusprobleemide lahendamisel tuleb käia läbi pikk tee. Tuleb katsetada erinevaid võimalusi ja ületada palju takistusi, enne kui jõutakse õndsa hetkeni, mil saab uue väikese ilmakodaniku oma rinnale suruda. Mõnikord läheb pisut rohkemgi abi vaja. Oma praeguses töös abistan inimesi, kes saavad viljatusravis tuge…
Munarakudoonor: oma lapse sünd määras otsuse
Tallinnast pärit Kadri on munarakudoonoriks olnud viis korda. Esimest korda üsna pea pärast enda esimese lapse sündi. Kui oma laps süles lebas, sai Kadri aru, kui olulisel määral saab ta lastetuse probleemiga inimesi aidata. Kadri räägib enda loo: Olin munarakkude doonorlusest kuulnud juba kümmekond aastat enne seda, kui otsustasin ise lõplikult doonoriks hakata. Valisin Nova…
Eesti viljatusraviekspert nimetati esimese eestlasena Karolinska Instituudi professoriks
Eesti viljatusraviekspert prof. Andres Salumets nimetati Karolinska Instituudi reproduktiivmeditsiini professoriks. Ühtlasi liitus prof. Salumets teaduskonsultandina Nova Vita ja Ovumia viljatusravikliinikutega, et pakkuda Eesti ja Soome patsientidele parimat ravi. Teadaolevalt on prof. Salumets esimene eestlasest professor Karolinska Instituudis, mis on üks Euroopa suuremaid ja prestiižsemaid meditsiiniülikoole. Salumets asub ametisse Instituudi CLINTEC (sünnitusabi ja günekoloogia) osakonnas. Eesmärgiga…
Ülekaal ja viljakus- teema, millest peab rääkima
“Kas teate, et ülekaal mõjutab teie võimalusi jääda lapseootele?” Viljatusraviga tegelevad arstid peavad sageli tõstatama selle küsimuse, kui paar on tulnud esmasele vastuvõtule. Ülekaal on globaalne probleem, mis mõjutab inimese tervist avaldades mõju ka viljakusele. Kehakaalust ja viljakusest rääkimist ei tohiks alahinnata, kuna nii kõrgem kui ka madalam kehamassiindeks (Body Mass Index) avaldab negatiivset mõju…
Armastuse ja teaduse abil sündinud lapsed- 40 aastat esimesest IVF lapse sünnist
Käesoleva aasta 25. juulil möödub 40 aastat päevast, mil nägi ilmavalgust esimene kehavälise viljastamise (in vitro fertilization, IVF) abil sündinud beebi – Louise Brown. Eduka kunstliku viljastamise protseduuri viisid läbi teadlased Robert Edwardsi ja Patrick Steptoe Inglismaal. Louise´ vanemad Lesley ja John Brown olid eelnevalt proovinud last saada üle 9 aasta. Naise sulgunud munajuhade tõttu…
Psühholoogiline nõustamine viljatusravi ajal
Eestis võib olla ligikaudu 20 000 paari, kel on raskusi lapse saamisega loomulikul teel. Kui paar ei ole jäänud aasta jooksul lapseootele, siis on soovitav abi otsida viljatusravi kliinikust. Lastetuse ravi võib olla pikk teekond ja tekitada vastuolulisi tundeid nii naisel kui ka mehel. Siinkohal on oluline teada, et need tunded on loomulikud ja esinevad ka paljudel teistel…
Terviseuudised.ee „Kui suur on tõenäosus IVFi abil laps saada?“
2017. aastal avaldatud Terviseuudised.ee artiklis välja toodud viljakusraviga seotud küsimused ja vastused on endiselt aktuaalsed. Selgitasime, et viljatusravi õnnestumine on väga individuaalne ja keskmiselt õnnestub kolmandik protseduuridest. Mõni paar peab positiivse tulemuse nimel läbima korduvaid IVF prosteduure. Protseduuri õnnestumisel mängib olulist rolli naise vanus, kuna vanuse tõustes väheneb naisel geneetilsielt tervete munarakkude arv. 2017. aastal oli…
Munarakkude külmutamine
Eestis, nii nagu teisteski Euroopa riikides, on naise keskmine vanus esimese lapse saamiseks viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt tõusnud. 2015. aastal oli Eestis esmassünnitaja vanus 26 aastat ja ema keskmine vanus lapse sünnil 29 aastat. Lapse saamine üha hilisemas eas on tänapäeva avatud ja võimalusi tulvil ühiskonnas aina suurenev tendents. Perekonna loomine on kindlasti iga…
Movember
Movember on Austraaliast alguse saanud liikumine, mille eesmärk on aasta üheteistkümnendal kuul pöörata rohkem tähelepanu meeste tervisele. Paljud mehed ei käi regulaarselt arstlikus kontrollis ja seetõttu avastatakse mehe tõsised haigused liiga hilja, nagu näiteks prostata, testise kasvaja või vaimsed probleemid. Ka viljatuspobleemid võivad kaasneda või olla seotud mainitud haigustega ja seetõttu peame oluliseks oma novembrikuu…
Nova Vita partnerkliinik Ovumia laienes Soomes
NOVA VITA KLIINIK AS PRESSITEADE 22.08.2017 Alates käesolevast nädalast on Nova Vita Kliiniku Soome partner Ovumia grupp juhtiv viljatusravi pakkuv kliinikute kett Põhja-Euroopas, omandades Terveystalo´lt Fertinova kliinikud Helsingis ja Jyväskyläs. Kokku pakuvad Nova Vita ja Ovumia ketis kaasaegseid lastetuseravi teenuseid ja arendavad viljatusravi teaduspõhiseid meetodeid neli kliinikut Eestis ja Soomes. “Tegemist on meie strateegilise kasvu…
Mis mõjutab naise viljakust?
Enamus meist on teadlikud, et vanuse tõustes naise viljakus langeb. Samas on veel mitmeid faktoreid, mis tulenevad naise enda elustiilist ja meid ümbritsevast keskkonnast, mis samuti mõjutavad võimalusi lapseootele jäämisel. Järgnevalt toome välja mõned tegurid, mis mõjutavad naise viljakust ja mida soovitame naisel võimalusel ise muuta. On oluline teada, et tütarlaps sünnib koos oma munarakkudega…
Embrüost beebini
Nova Vita kliiniku peamine tegevusvaldkond on lastetuse ravi ja kunstlik viljastamine (IVF) ning meie kliiniku tulemused on võrreldavad Euroopa parimate viljatuskliinikutega. Meie uueks oluliseks suunaks lisaks kunstlikule viljastamisele on individuaalselt jälgida tulevase lapse arengut embrüost kuni beebini. Igal aastal rasestub meie kliinikus ligikaudu 150 naist. Pakkudes professionaalset abi hubastes tingimustes on tekitanud meie patsientidel kindlustunde ja soovi…
Elu algus eskimona
Kus on maailmas kõige külmem elada? On leitud, et Jakuutias asuvas Oimjakoni külas on keskmine õhutemperatuur talvel –50 °C. Paljud väljaspool keha viljastatud embrüod veedavad oma esimesed elukuud või isegi eluaastad aga mitu korda külmemas keskkonnas ehk temperatuuril –196 °C. Kuna kehavälise viljastamise (IVF) ravi tulemusena tekib naisel keskmiselt 10–15 munarakku, siis on ka arenevaid…
Millest sõltuvad viljatusravi tulemused?
Viljatusravi õnnestumine on väga individuaalne. On paare, kelle protseduur õnnestub juba esimesel korral ning tagasi kliinikusse tullakse alles järgmise lapse sooviga. Mõnel teisel paaril võtab lapse saamine aega aastaid ning kahjuks vahel ei õnnestu lapseootele jääda vaatamata korduvatele IVF katsetele. Üldiselt õnnestub 30% IVF protseduuridest, sõltudes viljatuse põhjustest ja peamiselt naise vanusest. Viljatuse põhjused võivad olla väga erinevad:…
Kinkides munaraku võid kinkida elu
Täname naisi, kes on olnud Nova Vita Kliinikus munarakudoonoriks. Olete teinud hindamatu kingituse ja aidanud mitmetel paaridel teostada oma kõige suurema unistuse. Tänapäeval mõtlevad naised lastesaamisele üha hilisemas eas. Esmalt soovitakse lõpetada koolid, teha karjääri ja siis ei pruugi naise kõrval olla sobivat inimest, kellega tahaks perekonda luua. Nii ongi Eestis esmassünnitaja keskmine vanus 27 aastat…
Korduma Kippuvad Küsimused
Võtke meiega julgelt ühendust, kui Teil tekib viljatusega seonduvaid küsimusi. Anname endast alati parima, et vastata kiirelt tekkinud küsimustele. Mitmetel meie klientidel on olnud sarnased küsimused ja seetõttu oleme koostanud mõned vastused korduma kippuvatele küsimustele.