Blogi 17.04.2017

Elu algus eskimona

Kus on maailmas kõige külmem elada? On leitud, et Jakuutias asuvas Oimjakoni külas on keskmine õhutemperatuur talvel –50 °C. Paljud väljaspool keha viljastatud embrüod veedavad oma esimesed elukuud või isegi eluaastad aga mitu korda külmemas keskkonnas ehk temperatuuril –196 °C.

Kuna kehavälise viljastamise (IVF) ravi tulemusena tekib naisel keskmiselt 10–15 munarakku, siis on ka arenevaid embrüoid rohkem. Embrüokaitse seaduse järgi tohib Eestis IVF-ravi tulemusena naisele siirata kuni kolm embrüot, kuid praktikas on see arv pigem üks või kaks. Seega jääb tihti pärast siirdamist järele mitu hea kvaliteediga embrüot. Tänu külmutamismeetoditele on võimalik siirdamisest üle jäänud embrüoid säilitada vedela lämmastiku keskkonnas. Vahel harva on vaja IVF-ravi käigus külmutada kõik embrüod, kuna naise munasarjad võivad ettevalmistavale ravile reageerida ülemäära ägedalt ehk esineb hüperstimulatsioon. Sellisel juhul tullakse embrüo(te) siirdamisele näiteks järgmisel kuul.

Embrüoid säilitatakse külmas kuni seitse aastat Ühtlasi annab embrüote külmutamine paarile mõningase kindlustunde: kui esimene ravitsükkel ei anna positiivset tulemust, ei pea naine enam läbi tegema pikka munarakke stimuleerivat ravi, piisab vaid emaka ettevalmistamisest. Kui emakas on saavutanud õige arengufaasi, sulatatakse külmas olnud embrüod üles ning toimub siirdamine (FET, frozen embryo transfer). Eestis võib embrüoid külmas hoida kuni seitse aastat. Kui IVFi tulemusel on laps sündinud, võib ülejäänud embrüod üles sulatada ka mõne aasta pärast, kui tekib soov veel lapsi saada. Nii võivad ühes perekonnas kasvada lapsed, kelle viljastumine toimus samal päeval, kuid sünnipäevad on erinevatel aastatel. Tänapäeval on embrüote külmutamine IVF-kliinikutes igapäevane protseduur ja laborites olevad lämmastikutünnid embrüote ajutine majutuspaik. Embrüote külmutamiseks kasutatakse spetsiaalseid lahuseid, mis sisaldavad krüoprotektante ehk külma eest kaitsvaid ühendeid. Praegu on tarvitusel peamiselt kaks meetodit: aeglane külmutamine (slow-rate freezing) ja vitrifikatsioon. Esimese meetodi puhul toimub embrüote järkjärguline külmutamine toatemperatuurilt –196 °C-ni. Kogu protseduur võtab aega kuni kaks tundi ja selleks kasutatakse spetsiaalset aparaati, mis kontrollib temperatuuri langust soovitud tasemeni. Vitrifikatsiooni on laialdasemalt rakendatud viimasel aastakümnendil. Selle puhul kasutatakse suurtes kontsentratsioonides krüoprotektante ja protseduur toimub kiiresti (mõne minutiga). Külmutatud embrüod pannakse spetsiaalsetesse külma taluvatesse kõrtesse. Edasi viiakse kõrred vedelat lämmastikku sisaldavatesse tünnidesse, mis saavad embrüote ajutiseks peatuspaigaks kuni sulatamise ja siirdamiseni.

Külmutamise ja sulatamise protseduuri puhul on patsientidel oluline teada, et kõik embrüod ei pruugi paraku säilida. Võib öelda, et pärast ülessulatamist säilib 50–70% embrüotest. Sellisteks loetakse embrüoid, millel on vähemalt 50% terveid rakke. Samas peab arvestama, et ühel patsiendil võivad säilida kõik embrüod ja teisel mitte ükski. Viimaste andmete järgi on vitrifikatsioonimeetodi korral embrüote säilimine sulatamise järel veidi parem, samuti on täheldatud kliiniliste raseduste suuremat tõenäosust. Paljud kliinikud pakuvad külmutamiseks mõlemat meetodit. Oluline on, et nii embrüote külmutamisel kui ka sulatamisel kasutataks samade koostisosadega lahuseid. Nova Vita Kliinikus sulatatakse embrüod üles tavaliselt juba päev enne siirdamist ja järgmisel päeval vaadatakse, kuidas need on vahepeal arenenud. Kui embrüote areng on peatunud, ei pruugi siirdamist toimuda. Viimastel aastatel on hoogu kogunud ka munarakkude külmutamine. Tänu vitrifikatsiooni meetodile säilivad peale külmutamist tavaliselt 80% munarakkudest. Nova Vita kliinikul on olemas munarakupank, kus saab naine säilitada oma munarakke ja kus hoiustatakse ka doonormunarakke, et aidata neid naisi, kellel on enda munarakud otsa lõppenud või on oluliselt langenud munarakkude kvaliteet.

 

Tasub teada: Külmutatud embrüo(te) siirdamise kasutegurid

⦁ Võimalus kasutada ühest protseduurist tekkinud embrüoid maksimaalselt.

⦁ Väheneb kahe või kolme embrüo siirdamise vajadus.

⦁ Naise emaka loomulikum keskkond.

⦁ Sulatamise järel säilivad tavaliselt tugevamad embrüod/munarakud.

Aastal 2016 tehti Nova Vita kliinikus 159 FET protseduuri, mille tulemusel tuvastati 40 kliinilist rasedust (25.2%). Käesolev aasta on Nova Vitas alanud väga viljakalt. Tänaseks tehtud 25 FET protseduurist on tekkinud juba 11 kliinilist rasedust (44%).

 

Facebook Twitter LinkedIn