15.02.2018

Munarakkude külmutamise võimalused Eestis

14.02.2018 räägiti saates “Pealtnägija” munarakkude külmutamisest.

Paljudes Lääneriikides on populaarsust kogunud trend, kus viljakas eas naised külmutavad oma munarakud, et teadlikult lapse saamist edasi lükata. Eestis on külmutatud seni munarakke peamiselt meditsiinilistel näidustustel. Lisaks on levinud doonormunarakkude külmutamine, et aidata neid naisi, kellel on enda munarakud otsa saanud. Munarakkude külmutamine oli pikka aega väga keeruline, kuna munarakk on võrdlemisi suur rakk. Ligi 10 aastat tagasi hakati munarakke külmutama uue kiire meetodiga- vitrifikatsioon. Tänu vitrifikatsiooni meetodile on munarakkude elulemus peale külmutamist oluliselt paranenud. Esimene beebi sündis vitrifitseeritud munarakkude abil juba 1997.aastal. Tänapäeval on nii munarakkude kui ka embrüote vitrifitseerimine tavapärane meetod enamustes IVF laborites.

Tänapäeva naine soovib esmalt lõpetada koolid, teha karjääri, osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus. Tihti on nii, et kui naine oleks valmis juba lapsi saama, siis pole ta leidnud sobivat partnerit, kellega pere luua. Seega põhjuseid, miks lapse saamist edasi lükatakse on mitmeid. Samuti võib välja tuua meedia eksitavat mõju, kus presenteeritakse kuulsaid naisi, kes saavad emaks üsna kõrges vanuses. Enamasti jäetakse mainimata, et üle neljakümne aastased naised on läbinud lapse saamiseks mitmeid kunstliku viljastamise (IVF) protseduure ja on pidanud tihtipeale lapse saamiseks kasutama doonormunarakke. Oluline oleks tõsta naiste teadlikkust, kuidas oma viljakust hoida ja et tänapäeva võimas meditsiin ei ole suutnud pöörata naise bioloogilist kella vastupidises suunas tiksuma. Ühe võimalusena võib naine kaaluda munarakkude külmutamist veel oma viljakas eas. Sellisel juhul jääb munarakkude vanus seisma ajal, mil need külmutati ja naine saab hiljem kasutada iseenda nooremaid rakke.
Üldiselt hakkab naise munarakkude reserv ja kvaliteet oluliselt langema peale 35. aastat. Seega peaks munarakkude külmutamise peale mõtlema kindlasti enne 35. eluaastat Soovitatav on külmutada ja säilitada vähemalt 20 munarakku, ning vajadusel teha protseduur läbi mitu korda. Juhul, kui hilisemas eas lapse saamine loomulikul teel ei õnnestu, siis saab säilitatud munarakke kasutada kehavälise viljastamise (IVF) protseduuris. Kuna IVF protseduuridest õnnestub tänapäeval endiselt keskmiselt kolmandik, siis on hea, kui munarakke jätkuks mitmeks IVF protseduuriks.

Fakte:

  • esimene laps külmutatud munarakkudest sündis maailmas 1997.a;
  • munarakke on soovitatav külmutada enne naise 35. eluaastat;
  • soovitatav on külmutada vähemalt 20 munarakku;
  • külmutatud munarakke saab vajadusel kasutada kehavälise viljastamise (IVF) protseduurides, millest õnnestub keskmiselt kolmandik;
  • Eesti Haigekassa ei kompenseeri munarakkude külmutamist ja säilitamist.

Rohkem infot: https://novaator.err.ee/683233/pealtnagija-maailmas-kogub-populaarsust-fertiilsuskindlustus-eestlased-on-sailitanud-kaine-meele